Test Test Test

Suvel pakub Merekalda külalistemaja aktiivsele turistile:

  • jalgratas - 10€ päev
  • paat - 5€ tund

 

Käsmu kaptenite küla


Käsmu kaptenite küla on tänapäeval populaarne suvituspaik ja ürituste toimumise koht.

Siin on Sul võimalus kosutada hinge rannas jalutades, õpperajal matkates, kontserte nautides või vaatamisväärsustega tutvudes. 

Esimesed kirjalikud andmed Lahemaa rahvuspargis asuva Käsmu küla kohta pärinevad 1453. aastast. Käsmus töötas merekool ja pea igas peres oli oma kapten või tüürimees ning seetõttu tunti Käsmut “kaptenite küla” nime all.

Küla ajaloost saad hea ülevaate Käsmu Meremuuseumist.

Julgemad võivad suvel ette võtta retke läheduses asuvale Saartneemele, mis on rahva seas tuntud kui Kuradisaar.


Käsmu matka- ja jalgrattarada

Matka- ja jalgrattarada asub Käsmus, Lahemaa rahvuspargis. 14 km pikkune tähistatud rada kulgeb kabeli juurest küla lõpus asuva parklani. Rada teeb poolsaarele ringi peale tutvustades 1500 aastat tagasi merest eraldunud Käsmu järve ja poolsaare värvikat loodust.
 


Käsmu kivikülv

Käsmu küla lõpus vasakul metsas paikeb Eesti suurim kivikülv. See on paik, kuhu on kokku kuhjunud suur hulk massiivseid rändrahne.

Suurim kivi on 4,8 m kõrge ja 14,7 m ümbermõõduga Matsikivi e. Eremiit. Need rändrahnud on siia uhutud koos Soome ja Rootsi poolt tulnud mandriliustikega 10 000 aastat tagasi.

Käsmu küla on Eesti kivide- ja rahnuderohkeim paik.

 
 

 


Palmse Mõis

Pärast põhjalikke renoveerimistöid näitab Palmse mõis end külastajatele seninägematus ilus. Härrastemaja taga avaneb 1753. a jooniste põhjal rajatud regulaarpark. Palmimajas on end lisaks taimedele sisse seadnud eksootilised linnud ja kalad. Vanas linnaserehis on valminud koolituskeskus.

Mõisas toimuvad põnevad näitused, etendused, kontserdid ja ka pulmad, samuti meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. Härrastemajas ootab Teid iidne jahisaal ja rikkalik veinikelder, kus nautida eri piirkondade parimaid veine.

 


Vihula mõis

Esmane kirjalik viide Lahemaa rahvuspargis asuva Vihula mõisa kohta pärineb 1501. aastast. Siis kuulus mõis Taanist pärit parunile Hans von Lodele. Põhjasõja päevil mõis põletati, seejärel said omanikeks Wekebrod, kes pärandasid mõisa tütre perele von Helffreichidele. 1810. aastal ostis mõisa Alexander von Schubert. Tänane Vihula ehitati üles von Schubertite ajal ajavahemikul 1820-1880. Renoveeritud mõisakompleksis asuvad esinduslik restoran ja luksuslik spa-hotell. Toimuvad kontserdid, konverentsid, korraldatakse vastuvõtte ja pulmapidusid. Mõis on vaadeldav väljast.


Sagadi mõis


Mõisakompleks asub Lahemaa Rahvuspargis. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus. Kompleksi muudab haruldaseks tema terviklikkus: paljud kõrvalhooned korrastatud teede, alleede, pargi ja tiikidega. Sagadi metsakeskuses asuvad metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell ja restoran.
 

 

 


Viinistu Kunstimuuseum

Väikeses rannakülas Viinistul võid külastada Kunstimuuseumi, mis asub vanas kalakülmhoones. Viinistu Kunstimuuseumis saab nautida sadade eesti kunstnike loomingut läbi aegade. Tünngaleriides pakuvad silmailu ja tekitavad emotsioone iga kuu vahetuvad näitused. Meeliülendava muusikaelamuse osaliseks võib saada kuulates erinevate esinejate kontserte.

 
 

 


Altja kaluriküla

Altja on tüüpiline rannaküla, kus majad paiknevad piki ühte külatänavat.
Lahemaa rahvuspargis asuv Altja kaluriküla esineb kirjalikes allikates esmakordselt aastal 1465. Altjal on võimalik näha Uustalu ja Toomarahva tüüpilisi rannatalusid 19. saj lõpust ja 20. saj algusest. Altja neemel näed taastatud võrgukuure. Külas on ka kiigeplats ning rahvuslikke roogi pakkuv Altja kõrts.
Huvitav teada: võrgukuuride lähedal vees on Suurkivi. Rannarahvas teab rääkida, et kui sisemaa elanikele tõid lapsi kured, siis Altja küla lapsed olevat selle kivi tagant veest toodud. Seetõttu on kivi ka Titekiviks kutsutud.


Viru raba

Viru Raba asub Tallinn-Narva maanteelt (E20) Loksale suunduva tee 1. kilomeetril. 3,5 km pikkune rada algab Loksa teelt parklast ning lõpeb Kemba teel parklas. Lühema jalutuskäigu (umbes 1 km pikkuse matka) saad teha kõndides Loksa tee parklast rabal paikneva vaatetornini ja tagasi. Raba tutvustab Eesti tüüpilist rabamaastikku ja rabataimi.

 


Rakvere Linnus

Rakveres asuv linnus pakub sulle palju põnevat. Saad ratsutada, proovida vibu- ja ammulaskmist, katsetada sepa- ja puusepaametit, voolida savi, lüüa münt, valmistada kulda ning püssirohtu. Eksponeeritud on linnuse ajalugu ja ajaloolised mõõgad. Avatud on veinikelder, piinakamber, surmatuba ja põrgu, Punaste laternate tänav, keskaegne pordumaja ning habemeajaja töötuba.

Hea teada: 2010. aastal avati alkeemiku töötuba ning astronoomiatuba, kus saad aimu keskaja inimese maailmapildist ja selle muutumisest ajas. Linnuses asuv Shenkenbergi kõrts pakub keskaegsete retseptide järgi valmistatud toite.
 


Kuremäe Nunnaklooster

Kuremäe keskuses olev Kuremäe klooster on 1891. aastal rajatud Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Iidsetel aegadel asus siin eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas. Allikas on tänapäeval tuntud „püha allikana“ oma tervendava vee poolest. Karastavas vees saad ka kümmelda. Kloostri väravad on avatud külastajatele tasuta ja sa saad ringi jalutades näha nende eluolu. Kellele aga kloostrielu ja ajalugu sügavamat huvi pakub, on võimalik tellida nunnadelt tasuline ekskursioon, mille jooksul näeb kloostrikompleksi ja seal olevaid kirikuid, kuhu omal käel ringi vaadates sisse ei saa.